435.

Semestriga on niivõrd-kuivõrd ühel pool ning viimased paar päeva olen lihtsalt oimetult lebanud. Muude ainete hinded alla B ei jäänud, aga see üks aine… Järeleksami tulemused pole veel teada, aga arvestades, kuidas eksamiruum oli tihedalt täis, kõigil magamata zombinäod peas ning mitu inimest hakkasid poole eksami pealt lihtsalt suurest ahastusest nutma, siis midagi head ma sealt just ei oota.

Mingil määral on nüüd ikka pingelangus ja nagu tavaliselt, hiilivad siis just haigused ligi. Praegu vedelen voodis, soojaveepudel külje all ning sall ümber alaselja, sest parem neer hakkas valutama. Ägin-vigin-halin noh. Tegelikult pole asi üldse nii hull, nagu siit jutust võib-olla paistab, aga ma olen lihtsalt sellest koolivärgist nii väsinud, et midagi hullu. Lihtsalt vahelduseks võiks kõik ju hästi ka olla…

Hommik: 2 kohvi piima ja suhkruga + kaerahelbepuder

Lõuna: paar hapukurki + omlett sibula, juustu ja majoneesi-ketšupikastmega

Õhtu: munapuder ketšupiga, juustuvõileiba hapukurgi ja thousand island kastmega + majoneesiküpsiseid

Oode: taldrikutäis purukooki piimaga

430.

Ma pole tükk aega kirjutamas käinud, aga ega midagi head rääkida pole ka – sess pigistab ikka viimast välja. Kuigi vähemalt mina pole veel nutva-väriseva inimvarena kuskil nurgas soigunud, et ma enam ei suuda, nagu mõned mu kursusekaaslased, siis söömine on kogu selle pinge peale ikka päris segi.

Panin omale veebruarikuuks koguni arstiaja kinni, sest olukord on ikka päris ebakindel. Olen tegelikult iseenda üle nüüd meeldivalt üllatunud, sest probleemi ennetamine ning tunnistamine, et ma kõigega ise hakkama ei saa, on minust päris täiskasvanulik.

Aga lähen õpin nüüd edasi.

421.

Eile õhtul kukkus vastupidiselt kõiki ootusi välja selline tants ja pillerkaar, et koju voodisse sain alles kell 8 hommikul ning täna pole küll halb olla, ent igatahes kavatsen veeta päeva voodis vedeledes, raamatut lugedes ja head-paremat süües. Üritan viimasel ajal hoida suunda ka sellel, et kui mul on suur magusaisupäev, siis vähemalt ei lähe ma poodi, vaid teen omale ise. Esiteks on see muidugi raha kokkuhoid ning ilmselgelt ei suuda ma omapäi elus midagi nii ebatervislikku ja kaloririkast kokku väänata, nagu näiteks pakk kommi. Praegu on mul ahjus plaaditäis kaerahelbepätse ning kavatsen need päeva peale süümepiinadeta nahka pista.

Positiivse külje pealt mainiks veel ära, et leidsin omale eile lõpuks termostopsi, mis 1.) ei lase kotti pannes vedelikku välja, 2.) töötab, 3.) näeb ka hea välja. Möödunud kahe talve pakasehommikutel kooli joostes oleks see muidugi hoopis rohkem ära kulunud.

419.

417.

Eilne päev algas nii hästi ja ilusasti (omaette luksus on põhi- ja keskkooli ajal hommikuti kõik päikesetõusud ära näha ), aga lõppes üsna nukralt. Nimelt sain sellel üliraskel eksamil negatiivse tulemuse ning see küll eriti ei lohuta, et väga paljud teised said ka. Ma lihtsalt ei tea enam mida ja kui palju ma siis õppima peaks, kui materjali on meeletult ning ma niigi tegin juba teab mis ajast saadik selle kallal tööd. Vaheaja alguse kilked võib siis jälle ära unustada paariks nädalaks…

Meele teeb eriti mõruks teadmine, et see on ainult närune 3EAP-ne aine, mis samas nõuab tööd umbes kaks korda rohkem, kui ülejäänud mu selle semestri ained kokku. Jaanuari lõpus lähen reisile ja sealt saan siis iga natukese aja tagant koju helistada, et “Kas mu hinne on üleval?” … “Aga nüüd?” … “Aga nüüd???” Lisa-aasta oht on teiste saatusekaaslaste juttude põhjal enam kui reaalne. Seda jama nüüd vaja. Seega kuigi ma eile kooliasjadega ei tegelenud, mõtlesin ma nende peale enam kui küll.

Lisaks on mind viimasel ajal hakanud kummitama täiesti košmaarsed õudukad, mis on nii detailsed ja reaalsed, et iga kord ärgates ei saa ma tükk aega aru, kas see oli nüüd päriselt või ei. Pole just meeldiv pimedas toas unesegaselt mõelda, kas mõni mu lähedane on nüüd päriselt võigast surma surnud, või oli see unes. Sess ja stress hakkab tasapisi ajudele.

* * *

Täna:

• lähen kooli eksamitööd üle vaatama
• kiikan verekeskusest läbi, kas minu “hädasti vajatav” veri on jõuludega piisavalt tummiseks muutunud
• käin poes
• kirjutan vanaemale?
• loen läbi vähemalt veerand konspekti
• ei põe

* * *

Veri sobis ja nüüd on tuju niiii hea! Targu võtsin hiljem omale hoopis kohvi ja väikse šokolaadi, sest kohvi jätkub tõenäoliselt kauem. Arst luges mulle küll sõnad peale, et ma rohkem liha sööks, nii et hiljem läksin – hea laps, nagu ma olen – poodi lihariiulite vahele luusima, aga enne kui aru sain, tulin ikka koju kahe kilo õunte ja paki kohupiimaga. Oeh. No ma võtan selle eesmärgiks omaette, kuigi muidu ma koju liha ei osta ja väljas satun lõpuks ikka kala sööma.

Nüüd kerge lõuna ning hakkan õppima. Tuju on kohe palju parem, kui enne!

416.

Sess sai läbi (kui ma just semestri kirveeksamit ei põru) ning ühe päeva võtan täiesti vabalt, enne kui lõputööga jätkan. Tänased (tehniliselt tänased) “eesmärgid”:

• EI TEGELE KOOLIASJADEGA!!!
• lähen ujuma
• kirjutan vanaemale
• loen head ajakirja/raamatut
• nokitsen natuke käsitööd teha
• laen uue muusika telefoni
• isegi ei mõtle kooliasjadest!

* * *

Jäin pool kolm magama, ent mõni tund hiljem ärkasin iseenesest jälle üles. Üldse mitte hea, arvestades, et ma paar ööd lihtsalt pole saanud normaalselt magada – nüüd kui saaks, siis on kõik nii sassis, et enam ei oska. Igatahes joon praegu oma kohvi (kell on 06:…) ja kohe kui pudru söödud saan, lähen trenni. Ennelõuna kavatsen siis maha magada. Ajee.

411.

Kahe öö peale sain 8 tundi und ning täna oli lõpuks selle semestri raskeim eksam. Hiljem tulin koju ja vajusin lihtsalt otse täielikku koomasse. Nüüd on muidugi kell öö ja uni kui peoga pühitud.

Hommik: kohv mee ja piimaga, kaerahelbepuder võiga, 2 ampsu keedupeeti

Lõuna: koorene forellisupp, latte suhkruga

Oode: suur tükk toorest kaalikat

Õhtu: keedupeet majoneesiga, suur kausitäis kohupiimavormi hapukoorega

Öööö: 2 suurt õuna

Värske ja taimse ralli on lahti läinud. Om-nom-nom! Eriti kahju, et ma kodust kaalikat eriti tassida ei jõua, sest nii head kraami ikka poest ega isegi turult ei saa. Õnneks kodus sai seda küll kuhjade viisi, aga naudiks veel ja veel.

Üritan nüüd raamatut lugeda, et uni tuleks. Homme raamatukokku õppima. Oh püha sessi küll.

409.

Tegin täna elus esimest korda lasanjet – isegi lasanjeplaadid tegin ise – ja niii hea tuli! Pitskleidi ja põllega köögis seistes, veinipudel ühes ning taignarull teises käes, ränkraske eksam uksele koputamas, tekkis küll kerge soov täiskohaga koduperenaiseks hakata. Ainus mure veel kuskilt mõni nägus, rikas prints leida ja muretu elu võib alata. Höhöö.

* * *

Meeldetuletus endale: peab proovima!

407.

Sõin juba eile õhtul palju magusat, aga täna olen kojujõudmisest saadik (käisime isaga kõndimas) allkorruse vahet tiirutanud ning muudkui kommi, šokolaadi ja piparkooke krõbistanud. See pole mingi kontrollimatu hoog, vaid mingi kohutav isu. Lõpuks sain sellega pidama, et asjad hakkasid lihtsalt otsa saama (õnneks meil neid eriti koju ostetud polnud ka) ning jätsin muidugi teistele ka. Samas kujutan ette, et enamik inimesi vedelebki täna kodus, sööb ja vahib filme. Las siis minna!

406.

Hommik: kohv piima ja suhkruga + 1,5 viilu tervisesepikut või, juustu ja suitsuvorstiga

Oode: mandariin

Lõuna: tuunikala-suvikõrvitsa püreesupp, viil sepikut + 2 piparkooki, 2 kommi, kohvi-vahukoorekreemi (tegin õhtuks jäätist)

Käisin emaga matkamas ja just sain tuppa voodisse. Natuke külm on, jalad valutavad ning tuju on täiesti ülev. Ma saan looduses olemisest sellise laengu, et varem (köhööhöömmm) poleks küll uskunud. Nüüd peaks oma riideid-jalatseid savist, okstest ning kõikvõimalikest killerseemnetest puhastama minema, aga vedelen natuke veel. Ideaalne jõulupuhkus lihtsalt!

Õhtu: praad (verivorsti, ahjuliha, ahjukartulit, keeduporgandit, pohlamoosi, hapukurki, hapukoort) + kausitäis kohvijäätist

Oode: mandariini, õuna, piparkooke, kommi